Tsiviilhoonete projekteerimisel kasutatakse madalpingekaitselüliteid peamiselt vooluahelate kaitsmiseks ja töötamiseks ülekoormuse, lühiste, liigvoolu, pingekadude, alapinge, maandusrikete ja lekkevoolude eest, samuti automaatseks ümberlülitamiseks kahe toiteallika vahel ja elektrimootorite harvaks käivitamiseks. Lisaks madalpinge elektriseadmete keskkonnaomadusi puudutavatele aluspõhimõtetele (vt *Tööstusliku ja tsiviilotstarbelise elektrijaotuse projekteerimisjuhendit*) tuleb kaitselülitite valikul arvestada ka järgmiste tingimustega:
1) Kaitselüliti nimipinge ei tohi olla väiksem vooluahela nimipingest;
2) Kaitselüliti nimivool-ja ka selle liigvoolulüliti-nimivool ei tohi olla väiksem kui vooluahela arvutuslik vool;
3) Kaitselüliti nimilühise katkestusvõime ei tohi olla väiksem kui vooluahelas esinev maksimaalne lühisvool;
4) Selektiivse koordineerimisvõimega jaotuskaitselülitite valimisel tuleb arvestada lühiajalise-lühise-lülituse ja katkestusvõimega, samuti aja-viivituskaitse koordineerimisega kaitsetasemete vahel;
5) Kaitselüliti alapingelüliti nimipinge peab olema võrdne vooluahela nimipingega;
6) Kui kaitselülitit kasutatakse mootori kaitsmiseks, peab kaitselüliti valikul arvestama mootori käivitusvooluga tagamaks, et kaitselüliti ei rakenduks mootori käivitusperioodil; selle rakenduse projekteerimisarvutused peaksid lugema *Tööstusliku ja tsiviilotstarbelise elektrienergia jaotuse projekteerimisjuhendit*;
7) Kaitselülitite valikul tuleb arvestada ka kaitselülitite endi, samuti kaitselülitite ja kaitsmete valikulist koordineerimist.